Comparing the productivity of Estonian deverbal suffixes -mine, -us, and -ja in five registers: A quantitative usage-based approach

This article provides an empirical, usage-based account of the different aspects of morphological productivity of three Estonian deverbal suffixes: -mine, -us, and -ja, in five different registers. The fundamental quantitative measures developed by Baayen (1989, 1992, 1993) and his colleagues are applied to relatively small corpus samples in order to test how well these measures conform to the linguist’s intuition about the productivity of the derivation patterns under different communicative settings. The results suggest that while the sample size does affect the reliability of the results, the measures prove a useful approximation of productivity in different registers, even for samples with low token counts. Kokkuvõte. Maarja-Liisa Pilvik: Eesti keele deverbaalsufiksite -mine, -us ja -ja produktiivsuse võrdlus viies registris: kvantitatiivne kasutuspõhine lähenemine. Artikkel annab empiirilise, kasutuspõhise ülevaate kolme eesti keele deverbaalsufiksi – -mine, -us ja -ja – produktiivsusest viies eesti keele registris. Produktiivsuse eri aspekte näitlikustavad kvantitatiivsed mõõdikud (Baayen 1989, 1992, 1993), mis on leidnud morfoloogilise produktiivsuse uurimustes laialdast kasutust. Analüüsi tulemused näitavad, et selleks uurimuses kasutatud valimi võrdlemisi väike maht mõjutab mõnevõrra mõõdikute tõlgendamist ning nende usaldusväärsust. Samas haakuvad kvantitatiivse analüüsi tulemused hästi keeleteadlase intuitsiooniga ning kasutatud morfoloogilise produktiivsuse mõõdikud võivad seega olla eri registrite empiiriliseks võrdlemiseks kasulikud isegi siis, kui valimid on korpuslingvistilises mõistes väikesed.