Preface

Et aidata õpilastel ja õpetajatel ühiskonnas toimuvate kiirete muutustega toime tulla, vajab õpikäsitus seni teadaolevate ja uute lähenemiste mõtestatud ning oskuslikku lõimimist. Üks kiiresti arenevaid valdkondi haridusalastes uurimustes, mis seda ülesannet täita püüab, on kirjaoskus ja selle liigid. Siinses erinumbris tutvustatatakse üheksa erineva kirjaoskuse määratlust ning olulisust ülekantavate oskuse kujundamisele suunatud õppeprotsessis. Mitmes artiklis käsitletakse hariduspoliitilistele dokumentidele tuginedes pädevuse ja kirjaoskuse suhestatust ning argumenteeritakse nende võimalikku kasutamist sünonüümidena. Ajakirja juhtartikli autor professor Jari Lavonen käsitleb ülekantavate oskuste – näiteks kriitilise ja loova mõtlemise oskuse – kujundamist ning selgitab, kuidas need on seotud loodusteadusliku kirjaoskusega. Artikkel aitab kaasa strateegia "Haridus 2030" mõistmisele ja selles tutvustatud kaheksa võtmepädevuse laiemale mõistmisele ja olulisusele kirjaoskuste maailmas (OECD, 2018). Erinumbri lõpus tutvustavad Larissa Jõgi ja Rain Mikser selle aasta alguses ilmunud raamatut "Andragoogika. Raamat täiskasvanu õppimisest ja õpetamisest". Raamat esitab seni eesti keeles ilmunuist kõige terviklikuma ja süsteemsema käsituse andragoogika mõtteloost ja põhiteemadest.

Teacher views on the use of scenarios to enhance scientific literacy through raising career awareness

Uuringu eesmärk oli välja selgitada loodusteaduste õpetajate valmisolek kasutada karjääriteadlikkuse kujundamisele suunatud stsenaariume loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisel. Kasutasime viit uuringu jaoks koostatud kontekstipõhist loodusteadusliku karjääriteadlikkusega seotud stsenaariumi. Igas neist tutvustati sotsiaalteaduslikust kontekstist lähtuvalt vähemalt kaht loodusteadustega seotud elukutset koos neis vajalike teadmiste ja oskustega. Valmisolekut stsenaariume tunnis kasutada küsiti kümnelt loodusteaduste õpetajalt, kasutades Google Formsi keskkonnas kohandatud küsimustikku. Kvalitatiivse analüüsi tulemused näitasid, et õpetajate valmisolek stsenaariumide kasutamiseks on erinev ning isegi kogenud õpetaja vajab mitmekülgseid juhiseid karjääriteadlikkuse kui loodusteadusliku kirjaoskuse ühe tahu arendamiseks loodusteaduste tundides. Summary

Development of entrepreneurial literacy in upper secondary school with Junior Achievement tasks

Ettevõtluskirjaoskus hõlmab ettevõtluspädevust, mille arendamine suurendab võimalusi ühiskondliku, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku heaolu kasvuks. Õpilaste ettevõtluspädevuse kujundamiseks õppetöös on arendatud teoreetiline raamistik European Entrepreneurship Competence Framework (EntreComp). Siinse uurimuse eesmärk oli välja selgitada, millist liiki ülesandeid kasutatakse gümnaasiumiastmes õpilaste ettevõtluspädevuse alapädevuste kujundamiseks. Kasutades kvantitatiivset sisuanalüüsi, analüüsiti gümnaasiumiastme ettevõtlusõppeks koostatud Junior Achievementi ülesandeid, toetudes EntreCompi raamistikule. Ülesanded liigitati individuaalseteks ja rühmatöö ülesanneteks. Ülesannete sagedusanalüüsist selgus, et individuaalsete ülesannetega saab arendada rohkem õpilaste finants- ja majanduskirjaoskust, eneseteadvust ja enesetõhusust. Rühmatöö ülesanded sobivad meeskonnatöö ja koostööoskuste kujundamiseks. Selliseid ettevõtluspädevuse alapädevusi nagu motivatsioon, loovus, riskijulgus ja ressursside kaasamine arendatakse Junior Achievementi ülesandekogu ülesannetega väga vähe. Ometi on ettevõtluspädevuse alapädevuste kujundamine oluline, et toetada tegelemist ettevõtlusega täiskasvanueas. Summary

How the Finnish compulsory school science curriculum emphasises scientific literacy

Soome põhikooli ülemise astme riiklikus õppekavas käsitletakse loodusaineid eraldi õppeainetena. Õppekava keskendub hoiakute kujundamisele, mis toetavad teaduslike teadmiste kasutamist erisugustes uurimuslikes olukordades ja kontekstides. Õppekava kohaselt on loodusainete õpetamise eesmärk anda õpilastele loodusteaduslik pädevus, mis võimaldab neil teaduslikele teadmistele tuginedes kirjeldada, selgitada ja prognoosida loodusnähtusi, märgata ja määratleda elukeskkonnas esinevaid probleeme ning tõlgendada andmeid ja tõendusmaterjale. Õppekavas pannakse suurt rõhku ülekantavate pädevuste omandamisele, näiteks kriitilise ja loova mõtlemisoskuse ning mitmekesiste töötamisviiside omandamisele. Õppekava keskendub ka omandatud teadmiste kasutamisele uurimistöös ning elulistes ja ühiskondlikes olukordades. Üldiselt püütakse loodusainete õpetamise peamise eesmärgi kirjeldamisel ühendada Robertsi esimest visiooni (kontseptuaalne lähenemine) teise visiooniga (kontekstipõhine lähenemine), millega saavutatakse loodusteadusliku kirjaoskuse areng. Full text

Assessment of mathematical competence using the Estonian national e-tests

Eesti matemaatika e-tasemetööde eesmärk on hinnata matemaatika aineteemade õpitulemusi, aga ka matemaatikapädevust kui üldpädevust. Samas on töid koostades lähtutud ülesannete kategoriseerimisel aineteemadest ning puudub ülevaade, kuivõrd hästi võimaldavad e-tasemetööd hinnata matemaatikapädevuse kui üldpädevuse dimensioone. Siinses artiklis antakse ülevaade matemaatikapädevuse käsitustest ja analüüsitakse Eestis põhikooli II kooliastme matemaatika e-tasemetöid, lähtudes matemaatikapädevuse uurimisraamistikust. Tulemused näitasid, et 2020. aasta töös keskenduti kõigile kuuele alampädevusele, kõige enam protseduurilisele pädevusele ja kõige vähem arutluspädevusele. Varasemates töödes on aga osa alampädevusi jäänud hindamata. Samuti ilmnes, et vähe on tähelepanu hinnangu andmisel ning rohkem tõlgendamisel ja pädevuste kasutamisel. Uuringu tulemused aitavad avada matemaatikapädevust kui üldpädevust ning toetada pädevuse hindamist nii tasemetöödes kui ka õpetajate igapäevatöös. Summary

Gender differences in the reading literacy of Estonian basic school students

Rahvusvahelise PISA võrdlusuuringu fookuses oli 2018. aastal funktsionaalne lugemisoskus, mille hindamisel kasutatakse eri situatsioonidel põhinevaid ja eri tüüpi tekste ning mille ülesanded nõuavad eri kognitiivsete protsesside rakendamist. Siinse uurimuse eesmärk oli kirjeldada poiste ja tüdrukute ülesannete sooritust teksti iseloomustava situatsiooni ja tekstitüübi ning ülesande lahendamisel eeldatava kognitiivse protsessi alusel. Uurimusest selgus, et tüdrukud lahendasid ülesandeid poistest paremini kõigi kriteeriumide alusel. Teksti situatsioon on suhtlussfäär, kuhu autentne tekst kuulub. Selle järgi edestasid tüdrukud poisse kõige rohkem töösituatsiooniga ülesannetes. Tekstitüüpide võrdluses avaldus suurim sooline erinevus tüdrukute kasuks dialoogilistel tekstidel põhinenud ülesannete lahendamisel. Selle põhjal, milliseid kognitiivseid protsesse lugemine aktiveerib, lahendasid tüdrukud poistest paremini ülesandeid, kus oli vaja esitada sõnasõnalist tähendust ning teha järeldusi teksti sisu ja vormi põhjal. Kõige väiksem erinevus ilmnes ülesannetes, mis eeldasid konflikti avastamist ja käsitlemist ning info kvaliteedi ja usaldusväärsuse hindamist. Nende ülesannete sooritusprotsent oli väike nii poistel kui tüdrukutel. Uurimuse tulemused võimaldavad anda õpetajatele ja õppematerjalide koostajatele soovitusi, millele õpilaste lugemisoskuse arendamisel tähelepanu pöörata ja missuguseid lugemisülesandeid kasutada. Summary

Estonian in-service teachers’, pre-service teachers’ and teacher educators’ research literacy

Õpetajate uurimistööalane kirjaoskus väljendub teaduspõhises praktikas, oma õpetamise ja õpilaste õppimise uurimises ning õpilaste uurimistööalaste teadmiste omandamise toetamises. Kasutades kombineeritud uurimismeetodit, oli siinse uuringu eesmärk selgitada välja, millised on Eesti õpetajakoolituse üliõpilaste ja õppejõudude ning õpetajate uurimistööalased teadmised ning kirjeldada, kuidas kasutavad õpetajad uurimistööalast kirjaoskust oma õpetamistöös. Tulemused näitavad, et kui õppejõududel on teiste valimirühmadega võrreldes paremad teadmised, siis õpetajate ja üliõpilaste uurimistööalased teadmised on pigem sarnased. Intervjuudest õpetajatega selgus, et igapäevases õpetamistöös rakendatakse uurimistööalaseid teadmisi eelkõige õpilastele uurimistööga seotud ülesannete koostamisel. Teaduspõhisele õpetamisele eelistatakse praktilisi koolitusi ja arutelusid kolleegidega ning enda õpetamist ja õpilaste õppimise uurimist intervjuudes osalenud õpetajad pigem ei rakenda. Tulemused näitavad, et uurimistööalase kirjaoskuse kujunemist tuleb rohkem toetada ning kõige enam toetust vajavad just töötavad õpetajad. Summary

Financial competence as a key competence in lifelong learning. A new framework

Inimestelt oodatakse varasemast suurema vastutuse võtmist oma rahalise heaolu eest kogu elukaare jooksul ja keerukate valikute langetamist mitmesuguste finantsteenuste hulgast. See nõuab elukestvat finantspädevuse arendamist. Eestis tegeletakse sellega aga eelkõige üldhariduskoolis ning sealgi on see teiste ainevaldkondade osa ja selgelt defineerimata. Finantspädevust kajastab vaid ettevõtlusõppe raamistiku finantskirjaoskuse alapädevus. Elukestva õppe jaoks on suuniseid antud riiklikus rahatarkuse strateegias, kuid sealgi pole finantspädevust defineeritud. Et seda lünka täita ja võimaldada süstemaatilisemat finantspädevuse edendamist, loome finantspädevuse kui elukestva õppe võtmepädevuse raamistiku. Selleks analüüsime teaduskirjandust, teiste riikide määratlusi ja OECD suuniseid. Finantspädevuse täiuslikkuse tasanditena käsitleme rahalise heaolu komponente. Tulemused võiksid kasutust leida poliitikakujundajate ja finantshariduse pakkujate töös ning anda ainest edasisteks uurimusteks. Summary

Dimensions of digital competence and its assessment in basic school

Uuring keskendus digipädevuse empiiriliselt eristatavate dimensioonide kirjeldamisele ja nende hindamiseks sobivate küsimuste leidmisele, tuginedes EU Kids Online’i küsitluse ja Eesti katselise digipädevuse tasemetöö andmetele. Kahe andmestiku põhjal eristati üheksa digipädevuse dimensiooni: digivahenditega operatsioonide tegemine, digimaailmas suhtlemine, digimaterjalide loomine, digisisu programmeerimine, hinnang digikeskkondades toimetulekule, võrdlev hinnang digipädevusele, digimaailmas seaduslik toimetamine, digimaailmas enese ja teiste kaitsmine ning digihoiakud. Dimensioonide eristamiseks loodud faktormudeleid iseloomustavad head sobitusastme näitajad ja mõõdukad korrelatsioonid faktorite vahel. Iga dimensiooni kirjeldamiseks leiti vähemalt kolm küsimust, mis sobivad ka uute küsimuste koostamise aluseks. Edasistes uuringutes on vaja hinnata 1) dimensioone tasakaalustatud arvu küsimustega ning 2) iga küsimuse keerukust ja õpilaste eristamise võimet. Summary

Improving financial literacy via social media: the case of Kogumispäevik

Artikli keskmes on finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse arendamine sotsiaalmeedia kaudu. Täpsemalt uuriti Facebooki rahatarkuse teemalist gruppi Kogumispäevik ja seda, milliseid finantsnõuandeid ja -nippe on grupi liikmed sealt saanud ning kas ja kuidas neid igapäevases käitumises rakendanud. Andmeid koguti fookusgrupiintervjuudega gruppi kuuluvate inimestega. Horisontaalanalüüsi tulemusel selgus, et grupp suurendas liikmete teadmisi ning mõjus nende finantskäitumisele positiivselt. Soovitud käitumist toetasid eelkõige grupis jagatud praktilist laadi nõuanded, vastastikune motiveerimine ning grupis välja kujunenud sotsiaalsed normid ja kapital, mis omakorda soodustasid säästlikku elu- ja mõtteviisi. Seega toimis sotsiaalmeedia grupp finantshariduse kanalina. Finantshariduse pakkujad ja poliitikakujundajad saavad tulemuste toel tõhusamalt kavandada sotsiaalmeedia kaudu finantskirjaoskuse arendamist. Lisauurimist vajab sotsiaalmeedia grupi mõju pikaajalisele finantskäitumisele. Summary