“Of Belonging or Not”: Counter-Canons of Britishness in the Novels of Hanif Kureishi and Andrea Levy

This article analyses two novels, Hanif Kureishi’s The Buddha of Suburbia (1990) and Andrea Levy’s Small Island (2004), to elaborate on how they form postcolonial literary visions of metropolitan Britain, in resistance to colonialist depictions of the setting which have been disseminated across the world. The two works share related themes and motifs in their representations of the experiences of first- and second-generation migrants from Britain’s (former) colonies. Kureishi’s novel, set in the 1970s, relates the teenage life of Karim, the son of an Indian migrant, Haroon, as he navigates his sense of being a “funny kind of Englishman” (3). Levy’s novel, on the other hand, relates the experiences of a Jamaican couple, Hortense and Gilbert, as they arrive in Britain in 1948 within a fictionalised representation of the Empire Windrush. Comparable images within their works, including allusions to George Lamming’s writing from the 1950s and Stuart Hall’s depiction of the West End as it has existed in colonial imaginings, demonstrate how the two novelists participate in – and, therefore, help construct – a counter-canon of writing about post-war and postcolonial Britishness.

Construções narrativas, reconstruções identitárias em The Black Album de H. Kureishi

O romance The Black Album, escrito por Hanif Kureishi e publicado em 1995, aborda a questão da identidade nas mais diversas constelações: o jovem, filho de imigrantes; os atores sociais da geração de 68, os jovens fundamentalistas, mas também a identidade especificamente feminina tanto de mulheres imigrantes como em outras interseções. Este artigo pretende analisar a narrativa de identidade de uma dessas personagens femininas, pertencente ao grupo majoritário, com foco em sua identidade cultural e, num segundo passo, nas formas como ela negocia os signos que compõem sua identidade. Essa é compreendida aqui como narrativa concatenada a partir dos signos negociados nas interações sociais e que fornecem sentido ao indivíduo.

Amorality, Immorality and Individualism in Hanif Kureishi’s Intimacy

Hanif Kureishi, an acclaimed contemporary British writer of Pakistani origin, is known to the Romanian reading public primarily through the translations (under the aegis of the Humanitas publishing house) of his novels Intimacy, The Buddha of Suburbia, The Nothing, Gabriel’s Gift and Something to Tell You. One of the foremost representatives of British postcolonial literature, Kureishi masterfully, and at times shockingly, explores the postmodern urban world of human desolation, loneliness and alienation, with the surgical precision and mercilessness of a “terrorist”, as he himself describes the writer and his artistic mission in an interview. Intimacy, in a classic Proustian or Joycean manner, offers a glimpse into twenty-four hours in the life of a middle-aged Londoner, Jay, who fed up with the monotony and routine of his marriage, decides to leave his wife and children in order to pursue a passionate sexual relationship with a younger lover. The novel thematizes such concerns as the clash between traditional values and (post)modern society, between individualism / narcissism and moral duty, morality versus amorality / immorality, and the inevitable alienation of the individual who experiences these conflicts. The present paper aims at offering a reading of Kureishi’s text starting from the writer’s claim that “I’ve never had any desire to be good. (…) I don’t like goodness particularly. I like passion.” From the vantage point of this confession we shall proceed to analyze Intimacy not as a moral handbook, but as the eternal plight of the human soul, caught between the painfulness of duty and the irresistible call of passion.

Neither Eastern nor Western: Cultural Hybrids in Modern British-Asian Fiction / Ei ida ega lääs: kultuurihübriidid tänapäeva Aasia päritolu Briti kirjanike teostes

The concept of cultural hybridity has been widely discussed since the 1980s, especially within cultural and postcolonial studies. Hybridity directly results from cross-frontiers movements of migrants and cross-cultural flows that in Britain extended beyond WW II. It opposes the idea of limited or even closed identity and cultural bonds. The notion of hybridity has mainly been related to second-generation immigrants who were brought up in between two different worlds and two societies: the ethnic and the dominant ones. The paper focuses on first-generation immigrants of South Asian origin portrayed in literary works by Monica Ali and Hanif Kureishi in terms of the phenomenon of hybridity and the level of the immigrants’ assimilation into the host community. Kultuurihübriidsuse mõiste üle on eriti just kultuuriuuringute ja postkoloniaalsete uuringute vallas laialdaselt arutletud alates 1980. aastatest. Artikli alguses mainitakse hübriidsuse kõige olulisemaid definitsioone, sest see mõiste koondab väga paljusid ideid. Kõigepealt selgitatakse mõiste bioloogilist tähendust, kirjeldatakse hübridiseerumise allikaid ja liigutakse tunnustatud teoreetikute Stuart Halli ja Homi Bhabha pakutud definitsioonideni. Hübriidsus on migrantide piireületava liikumise ja kultuuride vaheliste mõjude otseseks tulemuseks, sellele vastandub piiratud või lausa suletud identiteedi idee. Tegemist on vana nähtusega, mis tekkis juba kolonialismieelsel ajajärgul, kuid muutus järjest üldisemaks sõjajärgsel perioodil, kui Suurbritannias toimus massiline immigratsioon endistest kolooniatest. Termin on peamiselt seotud teise põlvkonna immigrantidega, nagu näiteks Suurbritannias elavad Lõuna-Aasia maade päritolu inimesed, kes kasvasid üles kahe erisuguse maailma ja ühiskonna – oma etnilise ühiskonna ja domineeriva ühiskonna vahel. Tuleb märkida, et tavaliselt teevad just teise põlvkonna immigrandid läbi hübridiseerumise protsessi. Mis toimub esimese põlvkonna immigrantidega? Kuidas mõjutab nende identiteeti fakt, et nad elavad oma kodumaast kaugel? Artikkel püüab vastata küsimusele, kas Suurbritannias elavaid esimese põlvkonna Lõuna-Aasia maade päritolu immigrante võib ka hübriidsetena identifitseerida. Keskendutakse identiteedi formeerumisele kahel tegelasel, kes esindavad Lõuna-Aasia immigrantide esimest põlvkonda Suurbritannias: Monica Ali raamatu „Brick Lane“ („Telliskivitee“, 2003) tegelane Chanu ja üks Hanif Kureishi raamatu „The Buddha of Suburbia“ („Äärelinna Buddha“, 1990) peategelasi, Haroon. Chanu saabus Londonisse 1970. aastatel eesmärgiga teenida palju raha, teha poliitilist karjääri ja pöörduda eduka ning lugupeetud mehena tagasi Bangladeshi. Ta lõpetas Dhaka Ülikooli, kuid otsustas Inglismaale emigreeruda, kus ta lootis leida tasuvat ja vastutusrikast tööd. Ta kavatses teenida piisavalt palju, et osta Dhakas maja ja anda oma pojale hea haridus. Vastupidiselt tema ootustele ei lange talle osaks mingit eeliskohtlemist, vaid ta peab minema elama teiste Bangladeshi immigrantide juurde Londoni Tower Hamletsi linnaossa. Hoolimata sellest, et ta elab Londonis, ei unusta Chanu kordagi oma kultuuripärandit ja peab oma kultuurilist tagapõhja äärmiselt tähtsaks. Haroon käis koloniseeritud Indias korralikes koolides ja sai hea Briti kirjanduse-alase hariduse. Nagu Chanu, lahkus temagi kodumaalt, et osa saada Inglismaa kõrgest elustandardist. Tegelik elu Inglismaal ei vasta aga ta ootustele. Tema hea inglise keele oskus ja suured teadmised inglise kultuurist ja kirjandusest ei suurenda tema võimalusi saada enamusühiskonna osaks. Ta üritab igati valdavasse ühiskonda integreeruda, kuid jääb siiski võõraks – üheks paljudest Londonisse jõudnud India immigrantidest. Ühest küljest unistab ta vastuvõtva ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamisest, teisest küljest aga ei loobu ta oma kultuurilisest tagapõhjast. Niipea, kui ta mõistab, et tema India päritolu võib osutuda eeliseks, käivitab ta omaenda äri, mis tõmbab valgeid inglasi ligi eksotitsismi ja müstikaga. Artikkel analüüsib mõlema tegelase identiteeti kujundavaid elemente ja kirjeldab, kui suurel määral neil õnnestub vastuvõtvasse ühiskonda assimileeruda. Artikli viimane osa võtab kokku nende identiteedi formeerumise protsessi ja vastab küsimusele, kas Suurbritannias elavaid Lõuna-Aasia päritolu esimese põlvkonna immigrante võib nimetada kultuurihübriidideks. Samuti selgitatakse lühidalt hübriidsuse rolli tänapäevases maailmas.