The article provides insight into the process of various grammatical changes in Livonian and Latvian that have taken place as a result of prolonged contact between the languages. Livonian is strongly influenced by Latvian at different levels due to the close contact between the speakers of two languages; it is necessary to note that speakers of Livonian were bilinguals for a long time. It is clear that Livonian has affected Latvian in a similar way. The process of mutual borrowings can be observed most clearly in the vocabulary, especially in dialects; however, there are changes that have occurred in the phonetics and grammar as well. Different changes can be found as a result of mutual influence. The paper presents case studies illustrating the changes of the case system in Livonian – the disappearance of exterior locative cases and the formation of dative, the merging of the translative and the comitative and the formation of the instrumental, the development of prefixes from inherited words, composition of negation, as well as semantic changes in the Latvian locative, formation of Latvian compounds using the Livonian pattern, formation of perfective verb forms using the construction ‘motion verb + adverb’ instead of Latvian prefix verbs. Although the grammatical structure of a language is considered to be relatively resistant to change, grammatical changes may occur in languages that are not related but are located in close proximity to one another for a long time. The results of Livonian and Latvian contact demonstrate that clearly.Kokkuvõte. Valts Ernštreits ja Gunta Kļava: Liivi ja läti keele kontaktide poolt põhjustatud grammatilised muutused. Artikkel annab ülevaate mitmesugustest grammatilistest muutustest, mis on toimunud liivi ja läti keeles pikaajaliste kontaktide tulemusel. Läti keel on tugevalt mõjutanud liivi keelt erinevatel keeletasanditel, kuna liivlased on olnud läti-liivi kakskeelsed juba pikka aega. Samuti on liivi keel mõjutanud läti keelt. Vastastikust laenamist on kõige selgemalt näha sõnavaras, eriti murretes. Siiski ka häälikusüsteemis ja grammatikas on kontaktide mõjul leidnud aset muutusi. Artiklis esitatakse uurimistulemusi konkreetsete käändesüsteemi muutuste kohta liivi keeles, nagu seda on väliskohakäänete kadu ja daativi moodustumine, translatiivi ja komitatiivi kokkusulamine ja selle tulemusel instrumentaali teke. Vaadeldakse ka prefiksite kujunemist, eitusstruktuure, läti keele lokatiivi tähenduslikku muutumist ja läti liitsõnade moodustamist liivi malli järgi ning perfektiivseid verbikonstruktsioone. Ehkki keele grammatilist struktuuri peetakse suhteliselt püsivaks kontaktsituatsiooniski, võivad muutused ilmneda ka mittesugulaskeeltes, kui neid on pikka aega räägitud ühes keeleareaalis. Liivi ja läti keele kontaktide tulemused näitavad seda selgelt.Märksõnad: liivi keel, läti keel, keelekontaktid, grammatilised muutusedKubbõvõttõks. Valt Ernštreit, Gunta Kļava: Līvõ ja leț kīel kontaktiš suggõnd gramatīk mõitõkst. Kēra nīžõb iļ setmiņsuglizt mõitõkst līvõ ja leț kīel gramatīks, mis alīzõks āt pitkāāigalizt kontaktõd līvõ ja leț kīel vaisõ. Leț kīelõn um vȯnd sūr mȯj līvõ kīelõn setmiņ kīelarāl, sīestõ līvlizt jõvā pitkõ aigõ ātõ vȯnnõd kōdkēļizt ja kȭlbatõnd nei līvõ, ku ka leț kīeldõ. Seļļi īž um ka līvõ kīel mȯj lețkīels. Amā jemīņ um täpīņtõd sõnāvīļa, īžkist kīelmūrdiš, bet kontaktõd āt jettõn eņtš tīedõzt ka īeld sistēms ja gramatīks. Kēras um vaņtõltõd nõtkõmd sistēm mõitimi līvõ kīels, nägțõbõks ulzizt kūožnõtkõmd kaddimi ja datīv suggimi, translatīv ja komitatīv kubbõ sullimi ja obbimi instrumentāl suggimi. Um vaņtõltõd ka prefiksõd suggimi, negātsij struktūrd, leț kīel lokatīv tǟntõkst mõitimi, leț ītsõnād lūomi līvõ sistēm pierrõ, ja perfektīvizt tīemizsõnād konstruktsijd. Laz kil mõtlõbõd, ku gramatīk struktūr um dižānist pīldzi ka kīelkontaktiš, mõitõkst võibõd sugggõ ka nēši kēļši, mis äb ūotõ sugūd, až ne ātõ pitkõ aigā kȭlbatõd sīes īž kīel areāls. Līvõ ja leț kīel kontaktõd nägțõbõd sīe sieldistiz.
The paradoxes of gerotranscendence: The theory of gerotranscendence in a cultural gerontological and post-modernist perspective